Ahtme Gümnaasiumis toimub hindamine vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele, HTM  põhimäärusele õpilaste hindamise, järgmisse klassi üleviimise ja täiendavale õppetööle ning klassikursust kordama jätmise kohta.

Teadmiste ja oskuste hindamise eesmärk on:
1)      anda tagasidet õpilase õpiedukusest ja toetada õpilase arengut,
2)      suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, toetada edasise haridustee valikut,
3)      innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima,
4)      suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel. 
Käitumise ja hoolsuse hindamise eesmärk on:
1)      suunata õpilast  järgima üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täitma kooli kodukorra nõudeid,
2)      motiveerida õpilast hoolikalt õppeülesandeid täitma. 

§ 2. Hindamisest teavitamine 
1)      Jooksvad hinded pannakse E-kooli samal päeval.
2)      Kontrolltööde ja arvestuste hinded pannakse E-kooli hiljemalt kolme päeva jooksul.
3)      Kokkuvõtte hinnetest saadab klassijuhataja lastevanematele paberkandjal kaks korda kuus.
4)      Iga õppeveerandi ja õppeperioodi lõpus teavitab klassijuhataja lastevanemaid õpilaste tulemustest kirjalikult (õpilaspäevik, õpinguraamat).
5)      Õppeaasta lõpus vormistab klassijuhataja õpilasele klassitunnistuse või õpinguraamatu. 

§ 3. Teadmiste ja oskuste hindamise korraldus 
1)      Hinnatakse – suulisi ja kirjalikke vastuseid ning praktilisi töid, praktilist tegevust, mis on kooskõlas riikliku ja kooli õppekavaga,
2)      Kursuse või õppeveerandi alguses teatab õpetaja, millised on nõutavad teadmised ja oskused, hindamise aja ja vormi. Samuti kontrolltööd, sh perioodi kokkuvõtete tegemise aja. Kontrolltööd ja arvestused koostatakse õpilaste individuaalseid võimeid arvesse võttes.
3)      Kontrolltööde arvu, nende läbiviimise aja kooskõlastab aineõpetaja teiste aineõpetajatega ja märgib E-kooli lahtrisse “kodune ülesanne” kontrolltöö kuupäeva ja teema.
4)      Üleminekueksamid 8.,10. ja 11. klassis toimuvad õpilase valikul  eksamiainetes vastavalt üleminekueksamite läbiviimise korrale.
5)      Teadmisi ja oskusi hinnatakse 5-pallilises süsteemis:
-     “5” – väga hea  - 90-100%     
-     “4” -  hea  - 70-89%
-          “3” -  rahuldav  - 45-69%
-          “2” – puudulik  - 20-44%
-      “1” – nõrk  - 0-19%
6)      1.klassi õpilasele antakse sõnaline suuline hinnang nii suulise kui kirjaliku vastuse eest.  Teise ja neljanda õppeveerandi ja õppeaasta lõpus antakse õpilasele tema teadmiste ja oskuste eest sõnaline hinnang. Teise klassi õpilast hinnatakse 5-pallilises süsteemis esimese poolaasta ja õppeaasta lõpus.
7)      Õpilasele, kes on saanud puuduliku hinde jooksva hindamise käigus või kontrolltöös, antakse võimalus 10 päeva jooksul  uuesti vastata või teha uus kontrolltöö. Kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine hinnatakse  hindega „nõrk”. Koondhinde väljapanemisel lähevad arvesse kõik hinded. Kontrolltööst põhjuseta puudumine ei anna õigust tööd uuesti teha.
8)      Kui õpilane sai siiski õppeveerandi või –perioodi eest mitterahuldava hinde, siis koostab aineõpetaja individuaalse arengukava ja rakendab tugisüsteemi (logopeediline abi, korrektsioonõpe vms).
9)      Erivajadustega õpilastel on võimalus saada õpetajalt lisatunnis vajalikku  konsultatsiooni, õppida individuaalprogrammi järgi, osaleda mitmesugustel aineolümpiaadidel, võtta osa ÕTÜ tegevusest jms 

§ 4. Kokkuvõtva hindamise põhimõtted 
1)      Kokkuvõttev hinne on õppeaine veerandi-, kursuse-, perioodi-, aasta- ning kooliastmehinne. Kooliastmehinne pannakse välja ainult 12. klassi lõpus.
2)      Kui õpilane jäetakse täiendavale õppetööle, pannakse õppeaine aastahinne või kooliastmehinne välja pärast täiendava õppetöö lõppu, arvestades täiendava õppetöö tulemusi. 

§ 5. Kokkuvõttev hindamine 1.-3. kooliastmel 
1)      Õpilase õpitulemusi hinnatakse vastavas õppeaines kokkuvõtvalt veerandi-, perioodi-, kursuse- ja aastahindega.
2)      Aastahinne pannakse välja veerandi-, perioodi- ja kursusehinnete alusel.
3)      Õppeaines, mida õpitakse ühe nädalatunniga, võib õppeveerandi lõpus jätta hinde välja panemata. Sellisel juhul pannakse järgmise õppeveerandi või õppeperioodi lõpul hinne välja kahe eelnenud õppeveerandi või -perioodi jooksul saadud hinnete alusel.
4)      Kui õppeaine veerandi- või kursusehinne on jäänud välja panemata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata, loetakse aastahinde väljapanekul antud õppeveerandi või õppeperioodi vältel omandatud teadmised ja oskused vastavaks  hindele  “nõrk”.
5)      9. klassi õpilasele pannakse aastahinded välja enne lõpueksamite toimumist välja arvatud  õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle.  

 § 6. Kokkuvõttev hindamine gümnaasiumiastmel 
1)      Gümnaasiumiastmes hinnatakse õpilase õpitulemusi vastavas õppeaines kokkuvõtvalt kursuse- ja kooliastmehindega. Kursusehinne pannakse välja kursuse või perioodi jooksul saadud hinnete alusel või arvestusel saadud hinnet. Kooliastmehinne pannakse välja õppeaine 10.-12.klassi kursusehinnete alusel.
2)      Kui kursusehinne on jäänud välja panemata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata, loetakse kooliastmehinde väljapanekul antud kursuse vältel omandatud teadmised ja oskused vastavaks  hindele  “nõrk”.
3)      Õppeaines, milles riigieksam toimub väljaspool eksamiperioodi, pannakse 12.klassi õpilasele kooliastmehinne välja enne riigieksami toimumist. Teiste õppeainete kooliastmehinded pannakse välja enne õppeperioodi lõppu. Õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle, pannakse kooliastmehinne välja pärast täiendava õppetöö lõppu. 

§ 7. Käitumise ja hoolsuse hindamine 
1)      1.-3. kooliastmes hinnatakse õpilase käitumist ja hoolsust, gümnaasiumiastmel ainult  käitumist.
2)      Käitumise hindamisel on põhialusteks kooli sisekorraeeskirjadest ja üldtunnustatud käitumisnormidest  kinnipidamine. Käitumisele annab hinnangu klassijuhataja, kes arvestab aineõpetajate ettepanekutega.
3)      Käitumishinnang “eeskujulik” antakse õpilasele, kes täidab kooli       sisekorraeeskirju ja üldtunnustatud käitumisnorme eeskujulikult ja ei ole       koolist ühtegi tundi põhjuseta puudunud ning/või üle 3 korra mõjuva põhjuseta hilinenud.
4)      Käitumishinnang “hea” antakse õpilasele, kes järgib kooli sisekorraeeskirju  ja üldkehtivaid käitumisnorme ning ei ole koolist põhjuseta puudunud üle ühe õppepäeva vastavalt õppeplaanile (6 – 8 tundi) ja/või üle 5 korra mõjuva põhjuseta hilinenud.
5)      Käitumishinnang “rahuldav” antakse õpilasele, kes põhiliselt järgib üldkehtivaid käitumisnorme ning täidab kooli sisekorraeeskirju ja on põhjuseta puudunud rohkem kui ühe õppepäeva ja /või mõjuva põhjuseta hilinenud rohkem kui 5 korda.
6)      Käitumishinnang “mitterahuldav” antakse õpilasele, kes ei pea kinni  üldkehtivatest käitumisnormidest ja ei täida kooli sisekorraeeskirju ja kes  puudub põhjuseta roihkem kui 20 % õppeajast. 

§ 8. Hinde ja hinnangu vaidlustamine 
1)      Õpilastel ja nende vanematel on õigus hinnet 10 päeva jooksul vaidlustada. Selleks tuleb kooli direktorile esitada avaldus koos põhjendusega.
2)      Direktor võtab otsuse vastu 5 päeva jooksul ja teavitab sellest kirjalikult õpilasele ja tema vanematele.  

§ 9. Õpilase täiendavale õppetööle ja klassikursust kordama jätmine 
1)      Täiendavale õppetööle jätmise otsustab õppenõukogu enne õppeperioodi lõppu.
2)      Õpilane jäetakse täiendavale õppetööle õppeainetes, kui õppeaine aasatahinne (1.-3. kooliastmel) on “puudulik” või “nõrk” või suuline hinnang on võrdne hinnetega “2” või “1” või  kursusehinne (gümnaasiumiastmel) on jäänud „puudulik” või „nõrk” või  panemata. Täiendav õppetöö viiakse läbi pärast õppeperioodi lõppu.
3)      Õpilasele, kes oli jäetud täiendavale õppetööle, pannakse kokkuvõttev hinne välja peale täiendava õppetöö lõppu. 

§ 10. Õpilase järgmisse klassi üleviimine 
1)      Õpilase järgmisse klassi üleviimise otsustab õppenõukogu.
2)      1.-3. kooliasmes viiakse õpilane, keda ei ole jäetud täiendavale õppetööle, järgmisse klassi üle enne õppeperioodi lõppu. Õpilane, kes jäeti täiendavale õppetööle viiakse järgmisse klassi  peale täiendavat õppetööd mitte hiljemalt kui 30. augustil.
3)      Kui gümnaasiumiastme õpilasel on  õppeaasta jooksul 3 või enam aines üle  poolte kursusehinnetest mitterahuldavad, siis kustutatakse ta õpilaste nimekirjast.

ÕPPETÖÖ ORGANISEERIMISEST PERIOODÕPPENA
Ahtme Gümnaasiumi 8. – 12. klassides

Õppetöö organiseeritakse perioodõppena selle demokratiseerimiseks ja võimaluste efektiivsemaks kasutamiseks, kuid eeskätt õppeainete põhjalikumaks omandamiseks, aja ratsionaalsemaks kasutamiseks, õppematerjalist kui tervikust arusaamiseks, uute õppevormide tulemuslikumaks kasutamiseks, õpilaste ja õetajate motivatsiooni ja vastutustunde tõstmiseks.

1. Igaks õppeperioodiks koostatakse eraldi nii tunni- kui arvestuste plaan.
2. Iga õppeperioodi alguses teatab aineõpetaja õpilastele selle eesmärkidest ja ülesannetest, teemad, kontrolltööde teemad, läbiviimise aja ja vormi, samuti arvestuse vormi.
3. Aineõpetaja kooskõlastab kontrolltööde plaani teiste aineõpetajatega ja märgib selle terveks õppeperioodiks e-kooli. Sissekandmata kontrolltöid läbi viia ei ole lubatud. Ühel päeval võib olla mitte rohkem kui kaks kontrolltööd.
4. Arvestustöö koostatakse õppeperioodil läbi võetud õppematerjali kohta (test, kirjand, loominguline töö vms), arvestades õpilaste võimetekohasust.
5. Arvestusest vabastatakse õpilased, kes on õppeperioodi jooksul oma ülesanded täitnud õigeaegselt või 10 päeva jooksul peale mitterahuldava hinde saamist ning ei ole kordagi põhjuseta puudunud ja/või üle 3 korra mõjuva põhjuseta (transpordist tingitud, ilmastikuolud vms) hilinenud. Seejuures loetakse põhjendatud puudumiseks haigestumist (arstitõendi olemasolul), samuti kooli direktori käskkirjaga lubatud puudumised.
6. Õpilane, kes on puudunud õppetunnist, vaatamata põhjusele, likvideerib oma võlgnevused kokkuleppel aineõpetajaga.